neljapäev, 11. mai 2017

Raamatuarvustus: Steve Jobs Walter Isaacson



Walter Isaacson “Steve Jobs” raamatu alguses ja sissejuhatuses Isaacson arutleb mis võis olla põhjuseks, et Jobs pakkus oma eluloo kirjutamise võimalust just talle. Selleks on mitu põhjused. Peamiseks neist võib pidada ilmselt seda, et Isaacson on olnud juhatuse esimehena nii CNNis kui ajakirja Time tegevtoimetajana ning just tema pikaajaline kogemus ja teadmised olid need, mis tekitasid Jobs`is usaldust ja panid viimase Isaacsoni poole pöörduma.
Raamat toob läbi mitmete sündmuste, arengute ja kirjelduste välja selle, milline oli Jobs inimesena – julge, karismaatiline, idealistlik, äkiline, ambitsioonikas ja ekstsentriline. Samas on näidatud ka seda, et empaatiavõime oli Jobs`i üsna nõrk ning, et oma eesmärgi saavutamiseks oli ta nõus riskima mitmete oluliste sõprussidemetega ning et tal oli raske arvestada oma kaasvõitlejate soovide või arvamusega ning et väga sageli ta seda ei teinudki. Üks põnevamaid iseloomuomadusi, mida Jobs`i puhul on välja toodud, oli tema võime mõjutada inimeste peale, nii äripartneritele kui ka kolleegidele. Kõnealust fenomeni nimetati “reality distortion field” ehk “tegelikkuse moonutamise väli”. Nimelt olevat Jobs olnud nii tugeva sisendus- ja veenmisjõuga, et tema füüsilises läheduses kaotasid inimesed kriitilise analüüsivõime ja võtsid omaks tema mõtted ja ideed ning seda isegi siis, kui hiljem selgus, et Jobs on eksinud.
Isaacson`i kirjeldust Jobs`i elust, tööst ja loomingust oli huvitav lugeda eelkõige seetõttu, et Jobs`i elu on püütud lahata võimalikult objektiivsest vaatenurgast. Jobs`i pole kirjeldatud kui tehnikagurust geeniust, pigem on teda iseloomustatud kui äärmiselt mitmetahulise ning keerulise, võiks öelda, et isegi raske ja vastuolulise iseloomuga inimesena.
Raamat käib läbi kõik Jobs`i ja Apple Incorporated olulisemad etapid. Räägitakse Jobs`i lapsepõlvest, tema suhetest vanematega ehk siis sellest, kuidas Jobs oli samaaegselt abandoned and chosen ning analüüsitakse seda, kuivõrd palju mõjutas fakt, et ta oli adopteeritud, tema isiksuse kujunemist. Samuti käsitletakse põhjalikult Jobs`i sõprust Steve Wozniak`iga ning seda, kuidas kaks sõpra, kaks Steve`i panid aluse maailma ühele hinnatuimale ettevõttele ning kuidas sündis Apple Computer. Muidugi ei jää Steve`i eluloost välja ka tema suhted naistega ning eelkõige suhe tema esimese lapse ema Chrsiann Brennan`iga.
Väga huvitav oli lugeda Apple`i toodete sünni ja nende loomise protsessi kohta. Perfektsionistina oli Jobs`i jaoks äärmiselt oluline, et kõik Apple`i tooted oleksid suurepärase disainiga, iga üksiku detailini läbi mõeldud ning intuitiivsed ja kasutusmugavad. Kõigi Apple`i toodete väljatöötamise juures oli Jobs oma visiooni reaalsuseks muutmise juures paindumatu ja järeleandmatu. See järeleandmatus sai nt otsustavaks küsimuse juures, kas Apple peaks olema avatud või suletud süsteemiga. Jobs`i veendumus oli, et Apple`i tarkvara ja süsteem peavad olema suletud. „Closed system and software“ tähendas Jobs`i jaoks seda, et kontroll jäi Apple`ile. iOS lähtekood on suletud ning ettevõttel on tänu suletusele lihtsam nõuda teatud standarditele ja kvaliteedinormidele vastavust. Kasutaja jaoks tähendab suletud süsteem seda, et rakendusi on võimalik alla laadida ainult Apple enda poest App Store`ist ning need käivitatakse nö sandbox`ides ning kasutaja ei näe, mis õiguseid rakendus kasutada võib. Peamine argument suletuse poolt- mõnevõrra suurem turvalisus.
Raamatut lugedes jäi väga tugevalt mulje, et kuigi Jobs oli visionäär ja ettevõtja, ei olnud teda juhtivaks motivatsiooniks mitte raha ega kasum, vaid pigem toode ja selle täiuslikkus.
Üks episood raamatust kirjeldab hästi seda, kuivõrd erinevad oli Apple Computer Inc. asutajad Jobs ja Wozniak oma ja iseloomuomadustelt ning kuidas nad sellele vaatamata moodustasid niivõrd võimeka ja eduka duo. Episoodi ise kirjeldab juhtumit, kus Jobs`i auto põles maha ning selleks, et saada raha uue ostmiseks, tuli teha tööd, mida Wozniak pidas lõbusaks ja toredaks, Jobs aga tüütuks ja ebamugavaks. Kahe Steve`i erinev suhtumine sellesse töösse iseloomustab ja eristab neid üsna selgelt- kui Wozniak oli leebe, pehme ja südamliku loomuga, siis Jobs oli tema vastand- karm, nõudlik ja kange. See aga ei tähendanud, et nimetatud kahe mehe koostöö poleks sujunud või et see oleks olnud midagi, mis oleks taksitanud neil välja mõelda ning luua tooteid, mis muutsid maailma.
Raamat andis äärmiselt põhjaliku ülevaate sellest, milline oli ühe edukaima ettevõtte asutaja ja pikaajalise tegevjuhi elu ning kuidas Steve Jobs muutis ajalugu.

Steve Jobs Walter Isaacson 

13. Teema: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Eelviimane teema oli seotud andmeturvaga. Ja kuna kodutöö tööks oli kirjutada ühest suurematest IT-turvariskidest, siis otsustasin kirjutada manipuleerimise meetodi kohta.
Manipulatsioon ehk inglise keeles social engineering - on inimeste manipuleerimine mingi pahatahtliku eesmärgi saavutamiseks. Maailmas kui ka Eestis ma usun, et igapäevaselt juhtuvad pettused, kus paha inimesed tegutsevad selleks, et välja tõmmata inimestest rahad. Sellistes inimestes on tavaliselt kavala plaan mille järgi nad püüavad ohvrist  raha kätte saada. Tavaliselt nad otsivad endale ohvreid erinevates interneti kulutuste lehtedest nt, soov.ee, osta.ee, okidoki.ee, auto24.ee ja ne.
Üks kord ise mitte just olen saanud ühe peetuse ohvriteks. Juhtus see paar aastat tagasi, kui mul oli internetis kuulutus, kus mina tahtsin müüa seiklus kaamerat, mis maksis tol ajal neli saada eurot. Üks päev mulle kirjutas inglise keeles üks ostja, kes tahtis osta enda tuttavale just see kaamerat ja oli valmis maksma saatmise kuulude eest Suur Britanniasse. Ja ta isegi oli valmis teha ülekanne enne kui ma panen teele saadetis. Nägi täitsa hea välja. Olen juba leidsin võimalus kuidas saata toote ostjale ja isegi pakkisin. Alustasin ootama ülekanne laekumist. Mingi aja pärast tuli kiri ühe Suur Britannia pangast, et mulle tuli rahad ja nad ootavad kinnitust et toode pandud ostjale teele ja peale seda minu arvesse laekuvad rahad. Just siin tekkis mul esimene kahtlus, kuna ostjaga ei ole kokku lepitud, et ta kasutab mingi kolmas osa poole raha üle kandmise käigus (Paypal sarnane süsteemit).
Peale seda oli pikka ajaline suhtlus, temal oli erinevad skeemid kuidas sisendama usaldust, et tegemist pole mingi peetusega. Ikkagi tuli välja, et kirjad nii öelda "pangast" oli võltsitud ja mul oli hea meel, et ikkagi mina ei ole saanud selle peetuse ohvriteks.
Sarnane juhtum oli ka minu ühe tuttavaga, aga skeem oli natuke teine. Loodetavasti suhtlemise käigus mina sain sellest teada ja kohe seletasin mis asjaga tegemist on.
Kuidas sellest kõigist enda turvata? Hea küsimus, mina võin pakkuda, et eelnevalt toodud juhtumis kindlasti aitas tehnoloogia lahendus mis võiks inimestele anda, et tegemis võltsitud email kirjaga - tavaliselt selle kirja saatja aadress näeb välja nagu tõeline aga kui vaadata lähemalt siis on näha aadressi reas on tavaliselt mingi üleliigne täht või sõna kirjutatud valesti. See annab võimalus manipuleerimise inimestele saada võltsitud kirjad.
Koolituse ja reegli all mina pakuks interneti kulutuse lehe omanikule ka pidevalt tuletada meelde kasutajale mis peetusega nad võivad kokku puutuda või mis ohud võivad olla tänapäeval aktuaalsed.
Tegelikult soovitan kõigile kui tegemist mingi tähtsa infoga emailis, kindlasti vaadata milline on kirja saatja aadress.
Aga sarnased peetused võivad juhtuda mitte ainult ostu/müügi käigus vaid üks kõik mis asjaga internetis. Seoses sellega me peame olla koguaeg valves ja vaadata asjale selge pilguga.


neljapäev, 4. mai 2017

12. Teema: Teistmoodi IT

12. teema puhul peame kirjutama huvitavatest tugilahendustest. Mina otsustasin kirjutada toote ideest nimega FingerReader.
FingerReader on seade, mis aitab kas nägemisvaevustega või isegi pimedaid inimesi igapäeva elus. FingerReader näeb hetkelises seisus välja nagu kole sõrmus, kuid see on veel prototüübi faasis.
Seadme tööpõhimõte seisneb kaameras, mis asub sõrmuse peale, mis loeb teksti, millele sõrmega näitad ette ning annab ka tagasisidet selle kohta, kuidas sa rea peal püsid ja aitab sul rida jälgida.
Kuigi tekstituvastus seadmed ei ole midagi uut, peitub FingerReaderi võlu selle kompaktsuses. Nimelt, kui muidu nõuaks selline teenus ise enda arvuti kodust kasutamist siis FingerReader võimaldaks sul seda kasutada ka kodust väljaspool.

Arvan, et kui FingerReader lõpuks kommertstootena välja tuleb, võiks see muutuda väga populaarseks, juhul, kui seade osutub töökindlaks ning hind ei lähe üleliigselt kõrgeks.

teisipäev, 25. aprill 2017

11. Teema: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellel nädalal tahan kirjutada ühe positiivse ja negatiivse näide kohta kasutatavusest veebis.
Viimasel ajal aina rohkem rakendusi muutuvad veebipõhisteks või võtavad paralleelselt kasutusele veebiliideseid - näiteks MS Office 365 või mõned aastad tagasi Google'i poolt turule toodud OS Chromium, veebilehitseja on kui omaette operatsioonisüsteem.
 Mina võin tuua esile kui positiivseks näiteks üks veebipõhine tarkvara Confluence, Attlassian tootja poolt.
 Confluence on tiimidele mõeldud veebipõhine tarkvara, mis teeb dokumentidega töötamise senisest lihtsamaks. Kõik vajalik on ühes kohas ning kergesti muudetav. Alguses on eelseadistused kõik tehtud, ehk templeidi järgi on väga lihtne enda jaoks sättida wiki keskkond. Confluence on väga paindlik ja seda kasutatakse tihti ka siseveebi platvormina.
 Negatiivse näitena võin tuua veebileht telia.ee Esmapilguga on korralik veebileht, kõige viimase moodsa välimusega, kuid logid sisse iseteenindusesse, siis sees pole nii mugav ja arusaadav kus sina asud ja mis lehe struktuur. Just siin Jakob Nielseni komponendi järgi hinnates selle lehe õpitavus ja tõhusus jääb kümnest kuskilt kahe punkti lähedal. Lisaks sellele Telia veel pole jõudnud kõik migreerida vanast EMT ja Elion iseteenindusest, seoses sellega vahepeal sind suunatakse EMT või Elioni iseteenindusse ja pead pärast ise hüppama kahe iseteeninduse vahel, kuna need pole omavahel nii hea ühendatud. Kahjuks see pole lühiajaline nähtavus, see on juba viimase poole aasta jooksul selline nii öelda migreerimine. Selle kõige asja peal tekib inimestel negatiivne rahuolu.

neljapäev, 20. aprill 2017

10 Teema: Arendus- ja ärimudelid

10 nädala teemaks oli analüüsida ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

LibreOffice on komplekt kontoritarkvara rakendusi, mis on kõik vabatarkvaralised. Projekt sai alguse ühe teise vaba tarkvara projekti, OpenOffice'i koodibaasi fork-imisest, mis tähendas seda, et LibreOffice'i arendajatel tuli lisaks uue funktsionaalsuse lisamisele silmitsi seista ka vana koodibaasi puhastamise ja optimiseerimisega. Peamisteks arendajateks on vabatahtlikud kogukonna liikmed üle terve maailma. Seoses sellega nad kasutavad Scrum arendusmudeli, mis annab võimalust lihtsam
organiseerida töö. Arendajate vahel toimuvad stand-up meetingud, kus nad saavad arutada keerulisemad probleemid ja tavaliselt nad kasutavad ühe ja sama töökeskkonda, töö lihtsustamise jaoks.
LibreOffice kasutab sarnaselt Ubuntule 6 kuu pikkust fikseeritud arendustsüklit. Erinevalt Ubuntust ei ole LibreOffice'iga ametlikult seotud ühtki ettevõtet, mis selle arendamisega aktiivselt tegeleks.


File:Atlassian-logo.svgKuna viimasel ajal väga aktuaalsed pilvelahendused. Siis otsustasin valida tarkvara kui teenus (SaaS) ärimudel ja Atlassian projekti näitel teha analüüs.
Atlassian on ettevõtte kes pakub oma poolt tarkava tooted tarkvara firmadele, tarkvaraarendajatele, projektijuhile ja haldamise tarkavarat. Ta on tuntud oma bug tracking tarkvaraga nimega Jira ja wiki kui meeskonna koostöö tarkvara tootega.
Tarkvara kui ka teenus on tänaselt väga tihti kasutatav teenus, kuna annab võimaus lõppkasutajale keskenduda toote kasutamise peal ja pole vaja muretseda tarkvara paigaldamisega ja edasi selle tarkvara seotud haldamisega. Nimelt pakub Atlassian kõik oma tarkvara kahes variandis. Esimene variant on tavaline tarkvara, mis saab paigaldada enda serveris (on-premise) ja teine variant kus tarkvara asub pilves (cloud solution).

https://www.collaboraoffice.com/community-en/interview-with-jennifer-liebel-and-tobias-madl-from-munich/
https://www.atlassian.com/
https://en.wikipedia.org/wiki/Atlassian

reede, 14. aprill 2017

9 Teema: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini


Selle nädala teema ülesandeks oli kirjutada  arvutus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO loetud kirjutuse alusel.
Alustaks sellest, et ma ei ole nõus kirjutise pealkirjaga, mille kohaselt on võimalik häkkeriks saada, kui mingit juhendit punkthaaval jälgida. Isiklikult kaldun arvama, et häkkeriks saamine toimub iseenesest - sobivate isikuomaduste ning huvide olemasolu korral juhib internet potentsiaalse häkkeri just nende kogukondade juurde, mis tema huvialadega kõige enam kattuvad. Häkkeriks olemist ei saa õpetada ega õppida. Mis aga etiketti ja käitumisnormidesse puutub, siis need on kogukondade poolt juba paika loksutatud ning uutele tulijatele saavad need praktikaga selgeks.
Raymondi poolt välja toodud punktidega jääb mul üle vaid nõustuda, eriti vaba tarkvara ja Linuxi/Unixi koha pealt (kuigi ka siin võib väita, et küll üks õige häkker ikka lõpuks Linuxini jõuab - olenemata igasugustest how-to'dest). 
Eriti mõtlikuks tegi mind järgmine lausekatkend: "nobody who can think should ever be forced into a situation that bores them." Olen öelduga täielikult nõus. Mõtlikuks muutusin seetõttu, et tuletasin meelde oma senist ülikooliaega ning pean tõdema, et igavat on selles olnud üksjagu palju - sellest on aga väga kahju.
Kokkuvõttes oli väga asjalik lugemine. Soovitaksin silmaringi laiendamiseks lugeda ka mitte IT-inimestele.

neljapäev, 6. aprill 2017

8 Teema: IT juht


Selle nädala teemaks oli kirjeldada kaht IT juhti.
Kui alustasin mõtlema, siis esimeselt tuli pähe Marko & Kristel Kruustük ja Andres Kütt.
Kuna esimesel semestril Õpingukorraldus ja erialatutvustus õpeaine raames vaatasin salvestused ja just need inimesed jäi meeles nagu tuntumad ja kõvemad IT inimesed/juhid Eestis.

Marko ja Kristel Kruustük noored kaasasutajad ühe eduka startupi nimega Testlio. Minu nägemuse järgi nad esindavad nii juhendaja kui ka arengumootori juhi rollid. Kuna startup mõeldab ennast kiire arenev ettevõtte, siis see tähendab et juhid peavad ise ka oskama minna maailmaga kaasa. See on väga hea näide, kus on ettevõtte juhid ise juhendasid ja arendasid oma meeskonna ja algusest tegid topelt tööd nii tavalise töötajate kui ka juhi kohustuste täitmisel.

Andres Kütt - RIA peaarhitekt ja lihtsalt väga tark inimene.
Ta täidab kindlasti juhendaja juhi rolli, kui mina rohkem märkan, et temal väga hea suhtleja rolli oskus. Nagu ta ise kirjutab, et temal meeldivad avalikud esinemised, õpetamine ja töö inimestega.